Tallinna raekoda

Asukoht: Tallinn

Projekteerijad: Andres Alver, Tarmo Laht, Ulla Saar, Sven Koppel, Indrek Rünkla

Staadium: konkurss 2009, II koht

Programm: br 51,340 m² kontori, konverentsi, parkimis- ja tsirkulatsioonipinda

 

Tahtsime luua raekoda, mille ülesehitus peegeldab

linnakodanike suhet linnavalitsusega ja

demokraatliku linnavalitsuse struktuuri.

Rahvas on all väljakul.

Rahva esindajad (volikogu) on väljaku kohal.

Linnapead on nähtaval.

Taga on aparaat (ametkonnad).

Hoone põhimaht koosneb ratsionaalsetest, ökonoomsetest, funktsiooniti konverteeritavatest kontoriplokkidest, mis paiknevad haljastatud sisetänavate ääres. Selle osa all asuvad arhiiviruumide  pimedad mahud ja nende all tehniliste ruumide korrus.  Kogu hoone kõrgus maapinnast on 22m.  Linnavalitsuse (linnapeade) plokk on tõstetud väljapaistvale kohale ja otse seotud linnakantselei ja ametkondadega. Volikogu paikneb kõige kõrgemal, olles mahuliselt lahutatud  bürokraatlikust aparaadist. Kõiki osi seob suur, vertikaalne, valgusele eksponeeritud  trepistik.

Tavapärase torni asemel on kontseptuaalsest vaatevinklist lähtuvalt  hoone kõrgeimaks osaks – horisontaalseks torniks –  volikogu ploki linnapoolne esiserv ( 27 m), mille kõrgus (kitsas lõigus) ületab lubatud piirmäära 3 m võrra.  Sealt avanevad  suurepärased vaated vanalinna ja kesklinna suunas. Merevaateks on katusetasandile tõstetud spetsiaalne vaateterrass, mis saaks olla avatud ka linnakodanikele ja soovi korral sisaldada väikest kohvikut. Kogu volikogu katus on märgilise tähendusega ( vaadeldav kaugelt merelt) ja kujundatud sellest lähtuvalt. Soovi korral võib see olla ka käidavaks pinnaks.

 

Hoone koosneb kahest osast.

esimese osa moodustavad fuajee, volikogu ja söökla.

teise osa moodustavad ametkonnad.

Ametkondade osa pikendus ulatub väljaku kohale ja moodustab läbipaistva korpuse linna juhtkonna (linnapeade) jaoks.

Oluline on üleminek:

avatud väljak > kaetud väljak > fuajee

Fuajee on väljaku laiendus

Paigutudes selgete linnatsoonide piirile peab hoone täitma siduvat rolli vanalinna ja mereäärse arenguala ühendamisel. Lahendus loob hulga sidusat avalikku ruumi enda ette Põhja pst. äärde.

 

See on lahendatud kaetud linnaväljakuna, mis paikneb kandepostide taga.

 

Nimetatud väljak

on sissepääsuks uude raekotta ja

ühendab linnahalli esist platsi kultuurikatlaga.

 

Kultuurikatla ja raehoone vahelt kulgeb promenaad sirgelt mere poole. Promenaad on lahendatud tänavana, eelistame kahepoolset hoonestust.

 

Mahuliselt on hoone

linnavõimu tähistavaks märgiks linnaruumis

Mere pst. orientiirsihis

Linnahalli väljaku raamiks

seinaks Põhja puiesteele

seinaks meresuunalisele promenaadile

ühendavaks lüliks Linnahalli ja Kultuurikatla vahel

tooniandvaks struktuuriks mereäärse urbaniseerimisel.

 

Maketifotod: Alver Arhitektid

3D visualiseering: Küberneetiline Karu, Alver Arhitektid