Viru Väljak

Asukoht: Tallinn

Aasta: 1996

Staadium: konkurss

Maht: 55,500 m² (lisaks olemasolevale)

Programm: kaubanduspinnad, kontorid, hotell, tõstetud linnaväljak

Projekteerijad: Andres Alver, Tiit Trummal, Toomas Tammis, Tarmo Laht, Sven Koppel

Tänu: Makett – Adolfas Šaulys

Kirjeldus:

Eesti Vabariigi raskusi trotsivas ja rahulikus ülesehituses jäi Viru väljak pealinna tulevase raekoja rahvuslikku eneseteadvust kandvaks asukohaks.

Väljavõte seletuskirjast (1996):

Viru väljaku ruum on Tallinna aktiivse keskosa linnakehandis jäämas üheks vähestest suurema mahuga avatud osistest. Samas on taolise avatud linnaruumi ja suletud hooneplokkide vahelduv rütm ja omavaheline proportsioon kaasaegse linnaelu vältimatu arengutegur. Praeguses situatsioonis kasutatakse väljakut tema asukohta arvestades üsna lühinägelikult ja ebaefektiivselt. Seetõttu on üleüldise privatiseerimiskursi taustal linnaelu arenguvõime tagamiseks oluline säilitada linnakehandi sõlmpunktides avalikule debatile alluv avatud linnaruum, mis oma täpsemas defineerimatuses võiks kiiremini kohaneda uute elunähtustega ja võimaldaks erinevate ühiskonnakihtide vaba ja edasiviivat eneseväljendust.

Vabalt kulgeva inimese tõstmises linnaelu hierarhia tippu ei tohiks näha tema vastandamist teistele, eelkõige majanduse ja infrastruktuuri arenguga seotud seikadele. Nende omavahel üsna keerukalt seotud funktsioonide ühendamine arenevaks ja piiratud linnaruumis toimivaks võrguks on projektis lahendatud mitmekihilise ruumilise struktuuri kasutamisega, tagamaks nende süsteemide vastastikku toetava koostöö.

Eri funktsioonide paigutus omaette tasapindadele on toimunud loomuliku raskusjõu ja liikumise intensiivsuse alusel. Seetõttu on kõige massiivsemad nähtused nagu ühiskondlik linnatransport ja kaubandustsoonide sissepääsud jäetud ümbritseva linna ja tema infrastruktuuriga kõige vahetumalt seotud tänavatasapinda. Sõiduvahendite madala liikumisintensiivsusega seisutsoon on viidud tänavakihi alla, inimeste vaba kulgemine ja liikumine mitmesuguste ajaviitevormide vahel on jäetud väliskeskkonda avatud ülakihti ja erinevatesse vertikaalühendusi lubavatesse vahekihtidesse.

Projekti kõige silmatorkavamaks eripäraks on tänavatasandile omaste erinevate funktsioonide konflikti lahendamine kogu väljaku pinnasüsteemi horisontaalist kaldpinda keeramisega. See pealtnäha lihtne ruumiline manööver võimaldab luua Kaubamajast Narva maanteeni ulatuva katkematu ühepinnalise sisemise linnaruumi, mis tõuseb lõunapoolsest maa-alusest ülekäigukohast üle linnatranspordi terminaali, ulatudes Narva mnt. äärse  ärikeskuseni. Ühtlasi saab selle hübriidse ruumikompleksi kohal paiknev avatud linnaväljak vahetu ühenduse allpoolse tänavatasandiga. Tekkiva linnamaastiku kaldpindsus avab uusi ja ootamatuid võimalusi väljaku iseloomu eripäraseks ja Tallinna topograafiaga haakuvaks kujundamiseks. Selline City epitsentris paiknev mitmeplaaniline urbanistlik kaldpind võiks endast kujutada erinevate elustiilide ja -rütmide konglomeraati, uute ruumi- ja kunstivormide kasvulava, tuleviku linnanooruse teist kodu ehk kohtumispaika võrguvälisel ajal.